Jää hüvasti armsaks saanud Boggabri..

Uskumatu, aga tänaseks on puuvillahooaeg läbi ning nüüd võib rahulikult visata jalad seinale ja hakata puhust nautima. Selle postituse kirjutamist alustan juba Sydneyst. Naudin hetkel vaadet Sydney ooperimajale ja Harbour Bridgele. Kõht on mõnusalt täis ning mis on nii viga puhkust nautida.

Hooaeg puuvillatehases läks nagu linnulennul. Olin juba nii sügaval puhkusemõtteis, et ei saanud arugi, kui olime juba lõpusirgel. Viimaseks päevaks kujunes reede, 3.august. Päev oli eriti lühike, läksime nagu ikka kl 7ks tööle. Puuvillapallid olid kõik põllu pealt ära toodud ja nii me jäimegi ootama, kuniks need töödeldud saavad. Riisusime mõned read ja kl 11ks saime hooajale joone alla tõmmata. Tegime hunnikus pilte ja jätsime hüvasti.

Tehase päevavahetus, meie ülemus kõige ees

Minu kõige vahvamad päevad möödusid just nende lahe tüdruku seltsis

Õhtul saime kohalikus pubis kokku, isegi tehase juhataja tuli kohale. Ginnis liikusid jutud, et teda poldud mitmeid aastaid lõpupeol nähtud, kuna üks purjus seljakoltirändur oli meest kunagi solvanud, öeldes, kui halb ülemus ta on. See aasta tuli ta siiski kohale, meolime lihtsalt nii head töötajad. Kusjuures austraallased alustavad oma istumisi üsna varakult, niimoodi lõppes ka meie õhtu juba õige pärast südaööd.

Hooaja lõpupidu

Ülejäänud päevad, kuni äraminekuni möödusid pakkides, koristades, pildistades, filmitades, päevitades ja sporti tehes. Saime käia kohalikus jõusaalis. Saal ise oli muidu väike, palju rahvast sinna ei mahtunud ja kui korraga trenni tegi juba 5 või enam inimest, siis oli juba kitsas.

Pitsaõhtu koos filmi "I feel pretty" 

Kas kõik asjad ikka mahuvad kohvrisse? 

Trennimutid pärast 12h vahetust.

Naudime Austraalia talve

Vabadel päevadel õnnestus meil lõpuks ära müüa ka meie ustav, kuid paljude probleemidega auto. Lootsime alguses saada tagasi vähemalt ostuhinna, aga mida aeg edasi seda kahtlasemaks muutus ka see, kas ma üldse saame neljarattalise maha müüdud. Tehingu taga seisis juba see, et me müüsime teise osariigi autot, mootoririhm vilises ning mootorist tilkus õli. Läbi ime oli üks kohalik mees sellest autost huvitatud ning ta ostis selle ära. Hurraa!

Kolmapäeva hommikul läks veel kiireks sahmimiseks. Pakkisin oma Eesti saadetavat kohvrit ja minuga jäävat seljakotti mitu korda ümber. Valmistasin hunnikus toitu kaasa. Ja lõpuks tegime kiire koristuse. Valetaksin, kui ütleksin, et Oakhami tänava maja ei jäänud mulle südamesse. Arvan, et kogu siinse oleku aja pole ma ühegi koduga nii mõnusalt end tundnud. Oli kahju lahkuda..

Vot nii mõnusalt ma ennast Oakhamis tundsingi

Praegu Sydney AirBnb kodus olles, ei saaks üldse arugi, et on kuskil maal kolm kuud tööd tehtud. Minu jaoks möödus see aeg nii kiiresti.ja mul on nii hea meel võtta endaga kaasa päris hea mitu sõpra, kellega loodetavasti suhtleme ka edasipidi.

Austraalia, minu viimased nädalad lähevad käima nüüd!