Nädalavahetus Austraalia pealinnas Canberras
Veinitehases oleva töö vahele mahtus kiire külastuskäik Austraalia pealinna Canberrasse. Linn ise on väike, suurim sisemaal, kuid muidu edetabelis jääb see 8ndale kohale.
Huvitav fakt: Canberra kavandati kohe pealinnana. Kuna Austraalia pealinnaks soovisid saada nii Sydney kui ka Melbourne, siis otsustati selle rivaliteedi ületamiseks 1908.a ehitada hoopis uus pealinn. Ehitustöid alustati 1913.a ja pealinna staatus anti Canberrale 9.mail 1927.
Canberra asus 4h kaugusel Griffithist. Sõitsime sinna seitsmekesi - 6inimest McWillamsi veinikast ja mina ainukesena De Bortoli omast.
Kohale jõudes külastasime koheselt nii uut kui ka vana parlamenti. Vanast parlamendist olid tehtud muuseum. Töötoad nägid väga ehtsad välja, lauale oli jäetud kohvitass, prillid vms ning toolide seljatugedel rippusid pintsakud. Oli tunne nagu kohe-kohe tuleb keegi uksest sisse ja jätkad oma tööd.
Kõige rohkem meeldis mulle Austraalia sõjamemoriaal, see oli ilus nii seest, kui ka väljast. Nagu nimigi ütleb, on ehitis loodud sõjas hukkunute mälestuseks. Memoriaali juurde kuulub ka suur sõjamuuseum, kus eksponeeritakse tanke, suurtükke jne.
Pärast inforikast kultuurireisi, liikusime oma majutuskohta. Õhtu ja öö veetsime me ühes moodsaimas klubis, mille nime ma enam ei mäleta. Õhtu oli tore, kuid suutsime osa oma seltkonnast ära kaotada. Vaesekestel polnud telefoni, kust vaadata, kus ööbimiskoht asus. Nad jõudsid koju läbi suure vaeva alles mitmed tunnid hiljem.
Järgmisel päeval jalutasime linnapeal ringi, käisime söömas ja oligi aeg juba tagasi sõita. Taaskord olid tore saada rutiinist välja ning näha ka midagi muud kui rekkasid viinamarjadega.
Huvitav fakt: Canberra kavandati kohe pealinnana. Kuna Austraalia pealinnaks soovisid saada nii Sydney kui ka Melbourne, siis otsustati selle rivaliteedi ületamiseks 1908.a ehitada hoopis uus pealinn. Ehitustöid alustati 1913.a ja pealinna staatus anti Canberrale 9.mail 1927.
Canberra asus 4h kaugusel Griffithist. Sõitsime sinna seitsmekesi - 6inimest McWillamsi veinikast ja mina ainukesena De Bortoli omast.
Australian War Memorial
Meie reisiseltskond
Kohale jõudes külastasime koheselt nii uut kui ka vana parlamenti. Vanast parlamendist olid tehtud muuseum. Töötoad nägid väga ehtsad välja, lauale oli jäetud kohvitass, prillid vms ning toolide seljatugedel rippusid pintsakud. Oli tunne nagu kohe-kohe tuleb keegi uksest sisse ja jätkad oma tööd.
Vana parlamendihoone
Austraalia sõjamemoriaal
Pärast inforikast kultuurireisi, liikusime oma majutuskohta. Õhtu ja öö veetsime me ühes moodsaimas klubis, mille nime ma enam ei mäleta. Õhtu oli tore, kuid suutsime osa oma seltkonnast ära kaotada. Vaesekestel polnud telefoni, kust vaadata, kus ööbimiskoht asus. Nad jõudsid koju läbi suure vaeva alles mitmed tunnid hiljem.
Järgmisel päeval jalutasime linnapeal ringi, käisime söömas ja oligi aeg juba tagasi sõita. Taaskord olid tore saada rutiinist välja ning näha ka midagi muud kui rekkasid viinamarjadega.
Comments
Post a Comment