Kuidas sujus lend Rohelisele mandrile?

17.10.2017

Praegu tagasi mõeldes on olnud Austraaliasse saabumine terve igavik tagasi. Möödas on alles 8 kuud.

Me saime oma viisad 2017.juunis. Üsna pärast viisakinnitust ostsime lennukipiletid Austraaliasse. Lennuk väljus Tallinnast 16.oktoobri varahommikul. 

Mäletan veel selgelt sellele päevale eelnevat õhtut. Üritasin veel viimaseid asju pakkida, pakkisin isegi kohvri uuesti ümber. Mõttes oli, kas ikka sai kõik vajalik kaasa..

Nüüd siin olles, sõpradele rääkides, mida ma kõik kaasa võtsin, naeravad nad alati end oimetuks ja manitsevad, et ma neid asju tagasi Eesti ei viiks. Kõige naljakamateks esemeteks võiks lugeda Vapiano ühekordsed söögiriistad, sest äkki on vaja või voodiriided -padjapüürid, tekikott ning roosa pleed, mis on juba 10a vana. Lisaks neile olin kuulnud, et  Austraalia on kallis maa ning muidugi vedasin ma kaasa shampoonid, palsamid, duššigeelid. Ega ma riideid suurt ei saanudki kaasa võtta, sest mu kohver oli koormatud kõige muuga. Lõpuks kaalus mu kohver lennujaama kaalu peal täpselt 22kg, mis oligi lubatud norm. 

Ärasõidu hommikul pidin ma juba valmis olema kl poole 6 paiku, et alustada sõitu lennujaama. No muidugi ma polnud selleks hetkeks valmis. Nimelt oli meie maja renoveerimine käsil ning korteriomanikel paluti korteripõrand katta paberitega, et töömehed saaksid mugavalt korteris sees käia. Paberimajanduse jätsin ma otseloomulikult sellele hommikule. 

Pärast suurt kiirustamist, jõudsime lennujaama. Pärast sealseid toiminguid sättisime end õige värava taha. Kusjuures, mul polnud veel selleks ajaks kohale jõudnud, et me sõidame Austraaliasse.

Ootame värava taga pardale laskmist.

Meie lennumarsruut oli selline: Tallinn - Münhen - Abu Dhabi - Melbourne. Lend kestis kokku 27.5h. Meie vahepeatused olid õnneks lühikesed, Münhenis pea 4h ja Abu Dhabis pea 2h. Abu Dhabi lennujaam oli võimas ja suur. Meie värvani oli ilmatuma pikk tee. Kahju, et lennujaamaga pikemalt tutvuda ei saanud. Kui oleks saanud, oleksin lendude ooteajad ära vahetanud.

Ainuke kiiruga võetud pilt, mille tegin Abu Dhabi lennujaamas. 

Sõitsime Etihad Airways'iga.

Lennukomplekt- hambahari, -pasta, sokid, silmaklapid, kõrvatropid.

Kõige pikem lend kestis meil pea 15h. Lend iseenesest ei olekski tohtinud nii kaua kesta, kuid meie eest istuv härrasmees tundis end enne lennuki õhkutõusu halvasti. Pardal olev arst keelas tal lendu jätkata, kuid mees muutis otsekohe oma juttu ja ütles, et tal pole midagi viga. Tal olevat pere Austraalias ning ta pole nõus lennukilt maha minema. Lõpuks mees soostus maha minema, kui talle lubati, et talle broneeritakse uus lennupilet ja hotellituba.

Lend Abu Dhabist Melbourne'i. 

Kõikidel lendudel pakuti toitu, eriti ohtralt just viimasel lennul. Kõht ei jõudnud tühjakski minna, kui toodi ette juba uus roog.

Näide meie menüüst teel Melbourne'i.

Väga huvitav oli see, et aknakatted pidid terve lennu vältel olema suletud. Arvatavasti toimiti nii, et inimesed lihtsalt pikemalt magaksid.

Melbourne jõudsime õhtul 8 paiku. Lennujaamas oli palju rahvast. Kõik pidid läbi käima turvakontrollist, passi kontrollist. Eelnevalt pidi olema täidetud dokument, mille alusel ei tooda riiki keelatud toitu/ravimeid. Meil sujus kõik hästi, saime oma kohvrid kätte.

Lennujaamas otsustasime juba ära osta telefonikaardi. Telefonikaardi ostmisel seoti kaart inimesega.

Pärast kõiki asjaajamisi astusime väga sooja Melbourne öhe. Just meie maandumise päevaks kui ka järgnevaks päevaks lubati 30kraadi. Ja vot niimoodi läkski meie reis maailma kukla poolele.