Käib töö ja vile koos ehk eluke Griffithi linnas
Pärast seda, kui me saime De Bortolist veinitehasest kindla jah-sõna, tuli hakata kiiresti Griffithisse kodu otsima. Kodu otsimisega oli kiire, sest seal piironnas oli 3-4 veinitehast, mis palkasid töölisis ning kõik inimesed soovisid ju majutust.
Mõtlesime alguses, et rendiks terve maja. Sõitsime terve tee Melbournest Griffithisse välja, kuid tuli välja, et seesugused majad on ilma mööblita ning kohe oleks tulnud sisse kolida. Me käisime maju vaatamas novembris, kuid meie töö algas alles jaanuari keskel.
Pärast edutut rännakut Griffithisse panime hoopis detsembris oma toarendi soovi kohalikku gruppi Griffith Buy, Swap, Sell. Meiega võttis ühendust väga mõnusa ja lahke olemisega Tania. Ta oli Griffithi koolis õpetaja ning tema mees Keith seal samas koolis aednik. Nende lapsed olid juba kodust ära kolinud teistesse linnadesse õppima. Nende tütrega kohtusime põgusalt, ta õppis Austraalia pealinnas Canberras. Meil oli ka armas lemmikloom - koeratüdruk Molly.
Nende kodu oli imeline. Maksime 220$ nädala eest ning meil oli oma tuba, vannituba, telekatuba. Viimast kahte küll jagasime ühe teise eesti paariga. Hinna sisse kuulus veel vesi, elekter, limiidita internet ning Netflix.
Meie uus kodu järgnevaks 2kuuks. Kusjuures enamus Austraalia elamuid on ühekordsed.
Griffithis asus ka üsna hea kvaliteediga kino, kus me praktiliselt iga nädalavahetus käisime. Meie vaba päev oli alati pühapäeval. Selle aja jooksul vaatasime vähemalt 4-5filmi ära. Mõned filmid, mis meenuvad: Black Pather, Pitch Perfect 3, Fifty Shades of Grey kolmas osa. Jäin kõikide filmidega väga rahule
Linnas sees asus palju erinevaid baare ja söögikohti. Meie külastatavaim koht oli Area hotell/baar. Üheks õhtuks oli lausa sinna tulnud Sydneyst pärit meesstripparid. Showle said eranditult ainult naised ning piletihinnaks oli 30$. Selle sisse kuulus tasuta jook - klaas shampanjat. Show oli päris lahe ja mehed kuumad. Üks mees viis mind lausa endaga lavale, kus siis tegi mulle väikest tantsu. Kahjuks kauaks ma ei saanud vaatemängu nautima jääda, kuna järgmisel päeval pidin tööle minema.
Naised on põnevusega ootamas kuumi Sydney mehi.
Meiega koos Griffithi majas elasid nagu öeldud teised eestlased, kes töötasid McWillamsi veinitehases. Läbi nende tutvusin ma päris mitme uue eestlasega, kellega me sõitsime lausa ühel nädalavahetusel Canberrase. Reis oli tore. Griffithist Canberrasse on u 4h sõit, mis Austraalias elades pole midagi. Üldiselt on siinsed vahemaad ikka oluliselt pikemad. Seiklustest Canberras, kirjutan ma juba mõnes teises sissekandes.
Griffithi aega jäi ka minu sünnipäeva tähistamine. Minu sünnipäev algas laulu ja McDonaldsi Gourmet sarja burgeriga. Tööl lauldi mulle ka sünnipäeva laulu. Harjumatu, et ma polnud oma sünnipäeval oma parimate Eesti sõpradega. Õhtul viis Andy mind välja sööma Griffithi peenemaisse restorani - Limone. Toidud olid tõesti väga isuäratavad ja maitsvad.
Siin olin valik toitudest, mida proovisime. Restorani kollektiiv oli väga armas ning garneeris minu jaoks eraldi sünnipäeva sõnumiga taldriku.
Sünnipäeva tähistamine läks järgmisel päeval edasi. Käisime De Bortoli päevase vahetuse tüdrukutega Giuseppe's pitsarestoranis söömas. Tellisime kaks hiigelpitsat, ausalt, need olid hiiglaslikud. Pidu läks edasi juba Griffithi erinevates paarides. Otseloomulikult lõpetasime õhtu Areas. Igal juhul oli väga tore naisteõhtu.
De Bortoli päevase vahetuse neiud.
Selliseid pitsasid oli 2.
Peolised.













Comments
Post a Comment