Elu koos armsate vasikatega lehmafarmis
Nii nagu eelmine osa lõppes, siis 11.detsembril pakkisime oma asjad või õigemini minu asjad kokku ning võtsime suuna põhja. Meie uueks koduks sai 1900 elanikuga väike Finely linnake. Suurt seal midagi pole, lihtsalt väike asula, kus jookseb läbi suur maantee. Mis paneb imestama, on alati ka kõige pisemas asulas baar, just nimelt baar, kohati pole toidupoodigi, kuid baar on nagu aamen kirikus. Muidugi meie linnakeses oli olemas nii poed, restoranid kui ka apteek.
Oleme siiamaani väga tänulikud Aivikale ja Egerile, kes andsid meile selleks kuuks ajaks ulualuse.
Lehmafarmi tööga alustasin kohe järgmisel päeval. Kas kujute ette, kui raske oli Melbourne'st kummikuid leida. Ühtegi polnud. Suure hädaga sain ma madala säärega kummikuid, mis sobiksid juba moelavadele. Igal juhul naerdi mind juba esimese tunniga välja ning anti korralikud pika säärega kummikud.
Tööd alustasin koheselt ning mulle õpetati, kuidas automaatsüsteemiga lehmi lüpsta. Ühe vahetuse jooksul lüpsime kahe-kolmekesi 700-800 lehma. Lehmi lüpsti kaks korda päevas. Üldjuhul algas hommikune lüps kl 4 hommikul ja õhtune kl 2 päeval. Töö ise ei olnud keeruline. 4 kapslit tuli kinnitada nisade külge ja liikuda järgmise lehma juurde ning nii 700-800 järjest. Töö tegi raskeks hoopis see, et mõnele lehmale ei meeldinud kapslid ja nad tahtsid kohe tagumise jalaga äsada. Loomi oli erineva suurusega ehk kui lehm oli pisike või kõrge, pidi kapslite kinnitamiseks kaugele upitama. Samuti oli ka platvorm, kus lehmad peal olid, üsna kõrge, nii et kogu aeg pidi käsi üleval hoidma. Muidugi sellest pole mõtet rääkidagi, et oli oht saada iga kolmanda looma väljaheidetega kokku. Lehmad on üsnad head tootjad selles suhtes.
Üsna pea, aga suunati mind vasikate eest hoolitsema. Esimesel nädalal oli minu hoolituse all üle 30 vasika. Kõigile neile tuli tuua värske piim, vahetada välja vesi ja panna uus põhk. Samuti tuli jälgida noorlooma tervist, vaadata silmi, kõrvu, üldist olekut. Haigeid loomi ma ei ravinud, seda tegi kogenum töötaja. Toita tuli vasikaid samuti kaks korda päevas.
Nii nagu teisedki alles sündinud loomad, on ka vasikad uskumatult armsad. Igal korral, kui ma väikse piimaautoga lähenesin, lasid nad laulu lahti ning hakkasid oma aedikutest kepslema.
Naljakad juhtumeid oli palju. Näiteks ühele pruunikarvasele emasele, neid nimetatakse jersey'deks, meeldis alati oma veeämber ümber lükata ning siis see endale pähe panna. Kord oli üks mustavalgekirju vasikas oma aiast putku pistnud. Suure meelitamise peale ta soostus ikkagi tagasi tulema. Eriti õnnelikud olid vasikad siis, kui oli põhupanemise aeg. Siis nad otseses mõttes jooksid mööda aedikut edasi-tagasi ja olid väga mängulusti täis.
Palgast jälle mõne sõnaga. Palka saime üle nädala. Tunnihind kujunes u 19$ juurde. Kahenädala eest sain keskmiselt 2000$. Mu tööpäevad olid erinevalt. Mõnikord algasid mu päevad kl 4 ehk ärkasin 3:30, kuid mõnikord hoopis kl ning ärkasin 5:30. See olenes sellest, kas pidin lüpsma ka minema või mitte. Õhtul sain ma koju alles minna 6-7 aeg. Selle töö üks suur miinus oli see, et lõunapausidel saadeti mind koju. Need lõunapausid olid enamikul juhul 4-5h, kuna farmis polnud siis midagi teha. Päevade pikkus oli sellise graafiku alusel 8-11h.
Ja nii mu päevad möödusid. Lehmafarmis saime olla peaaegu kuu aega. Otseloomulikult töötasime taaskord viimase päevani välja. 10.jaanuari hommikul jätsime oma Eesti sõpradega hüvasti ning alustasime teekonda Griffithisse, mis jäi Finleyst 2h põhjapoole.
Oleme siiamaani väga tänulikud Aivikale ja Egerile, kes andsid meile selleks kuuks ajaks ulualuse.
Lehmafarmi tööga alustasin kohe järgmisel päeval. Kas kujute ette, kui raske oli Melbourne'st kummikuid leida. Ühtegi polnud. Suure hädaga sain ma madala säärega kummikuid, mis sobiksid juba moelavadele. Igal juhul naerdi mind juba esimese tunniga välja ning anti korralikud pika säärega kummikud.
Tööd alustasin koheselt ning mulle õpetati, kuidas automaatsüsteemiga lehmi lüpsta. Ühe vahetuse jooksul lüpsime kahe-kolmekesi 700-800 lehma. Lehmi lüpsti kaks korda päevas. Üldjuhul algas hommikune lüps kl 4 hommikul ja õhtune kl 2 päeval. Töö ise ei olnud keeruline. 4 kapslit tuli kinnitada nisade külge ja liikuda järgmise lehma juurde ning nii 700-800 järjest. Töö tegi raskeks hoopis see, et mõnele lehmale ei meeldinud kapslid ja nad tahtsid kohe tagumise jalaga äsada. Loomi oli erineva suurusega ehk kui lehm oli pisike või kõrge, pidi kapslite kinnitamiseks kaugele upitama. Samuti oli ka platvorm, kus lehmad peal olid, üsna kõrge, nii et kogu aeg pidi käsi üleval hoidma. Muidugi sellest pole mõtet rääkidagi, et oli oht saada iga kolmanda looma väljaheidetega kokku. Lehmad on üsnad head tootjad selles suhtes.
Üsna pea, aga suunati mind vasikate eest hoolitsema. Esimesel nädalal oli minu hoolituse all üle 30 vasika. Kõigile neile tuli tuua värske piim, vahetada välja vesi ja panna uus põhk. Samuti tuli jälgida noorlooma tervist, vaadata silmi, kõrvu, üldist olekut. Haigeid loomi ma ei ravinud, seda tegi kogenum töötaja. Toita tuli vasikaid samuti kaks korda päevas.
Oodatakse, et süüa antakse.
Nii nagu teisedki alles sündinud loomad, on ka vasikad uskumatult armsad. Igal korral, kui ma väikse piimaautoga lähenesin, lasid nad laulu lahti ning hakkasid oma aedikutest kepslema.
Piimaauto
Mitmenädalavanused vasikad
Jersey-vasikas oma ämbriga.
Palgast jälle mõne sõnaga. Palka saime üle nädala. Tunnihind kujunes u 19$ juurde. Kahenädala eest sain keskmiselt 2000$. Mu tööpäevad olid erinevalt. Mõnikord algasid mu päevad kl 4 ehk ärkasin 3:30, kuid mõnikord hoopis kl ning ärkasin 5:30. See olenes sellest, kas pidin lüpsma ka minema või mitte. Õhtul sain ma koju alles minna 6-7 aeg. Selle töö üks suur miinus oli see, et lõunapausidel saadeti mind koju. Need lõunapausid olid enamikul juhul 4-5h, kuna farmis polnud siis midagi teha. Päevade pikkus oli sellise graafiku alusel 8-11h.
Ja nii mu päevad möödusid. Lehmafarmis saime olla peaaegu kuu aega. Otseloomulikult töötasime taaskord viimase päevani välja. 10.jaanuari hommikul jätsime oma Eesti sõpradega hüvasti ning alustasime teekonda Griffithisse, mis jäi Finleyst 2h põhjapoole.
Comments
Post a Comment